Aprillis alustas LAUNCH ehk pooleaastane coaching programm Mel Robbins´iga.
Olin tollel ajal just parasjagu avalikuks tulnud ka oma ettevõttega ja alustasin persoonibrändingut.
Nagu me kõik teame, siis ettevõtja elu on küllaltki üksildane teekond ja isegi kõige geniaalsema idee puhul, on kahtlemist, ülemõtlemist jm päris palju.
Mäletan tollest ajast, et ma oleks nii väga tahtnud iseennast duubeldada, et saaksin kellegiga plaane arutada, inspiratsiooni ja uusi mõtteid. See pole aga kahjuks (veel 😀 ) võimalik, seega LAUNCH tundus hea mõte.
Programmiga liitudes, saavad kõik ka ligipääsu ühtekuuluvasse kogukonda, millel olid väga ranged reeglid – oleme siin üksteise toetamiseks, mõistmiseks ja abistamiseks. Reklaam ja negatiivsed kommentaarid olid keelatud.
Kuus kuud kestev programm oli jagatud projektideks, kokku kolm projekti. Üks projekt kestis 30 päeva. Esimese ja viimase projekti saime ise valida ja vahepealne projekt oli Mel Robbinsi poolt ette antud – Mindfulness.
Iga hommik algas lühikese videoga Mel Robbinsilt ning sellele järgnes 15 minutit segamatut, fokusseeritud tööd enda valitud projekti kallal ning töövihiku täitmist. Lisaks toimus 10 live kõne ning lõpetuseks ka boonus live, kus ta rääkis, milliseid turundusstrateegiaid nad oma ettevõttes kasutavad.
Kes veel ei tea, siis Mel Robbins on väga lühikese ajaga loonud podcasti, mis on vallutanud kõik edetabelid ning kirjutanud raamatuid, mis juba ilmumise hetkest on enim müüdute topis esimestel kohtadel.
Aga mida ma siis õppisin?
Ma olen terve oma töö elu olnud turundaja, aga üllatus üllatus, mul oli nii raske ennast turundada. Kohati on siiani.
Valisin oma esimeseks projektiks postituste tegemise 30 päeva järjest. Ma küll ei postitanud 30 päeva järjest, aga ma tegelesin igapäevaselt oma postitustega, õppisin kujundama, kogusin mõtteid, kirjutasin sisu, analüüsisin ja ka postitasin.
Olgem öeldud, et mul siiani kulub iga (hariva) postituse tegemiseks päris palju aega, sest ma ei kasuta Chat gpt ega muu tehisintellekti abi. Tahan, et kõik tuleks otse minu seest. Postitamise hirmust sain lahti ja sellest olen ka varasemalt kirjutanud. Loe siit.
Teiseks õppisin ma usaldama teekonda. Ma tean väga hästi kui kiirelt tulevad allaandmise mõtted, kui koheselt tulemusi ei näe. Õppisin seda olukorda pehmelt öeldes ignoreerima, teen oma asja, nii hästi kui oskan ja usaldan, et lõpuks ma ka jõuan päriselt sinna, kuhu olen planeerinud. Või mujale. Mina jõudsin mujale 😀
Kolmas suur õppetund oli harjumuspärase käitumise muutmine. Mulle oli väga omane motivatsioonipuhangu ajendil kasvõi läbi seinte joosta. Võisin istuda poole ööni arvutis, genereerida uusi ideid ja tegutseda nii palju kui energiat jagus. Ning seejärel mitmeid päevi pärast kurnatuna maha visata, sest olin ühe päevaga oma energiavarud miinusesse tõmmanud. Õppisin tegema vähem, aga järjepidevalt. Kokkuvõtteks saan palju rohkem tehtud. Kui oled mingiks kindlaks hetkeks täie fookusega asja kallal, siis tegelikult suudad igapäevaselt luua samasuguse energia ja tulemused.
Neljandaks ja kõige tähtsamaks sain aru, KUI OLULINE on enda ettevõtte (ja muude tegemiste) baasväärtused paika panna. Kui sa reaalselt saad aru, miks sa midagi üldse teed, siis välistad selle, et teed asju tegemise pärast, tulemusi saavutamata. Kui siht on teada, fookus selge, siis olen täiesti veendunud, et jõuad täpselt sinna, kuhu sa jõudma pead.
Seega oli minu kolmandaks projektiks Ettevõtluskaartide loomine – kohe kohe müügil! See oli asi, mida ma eales poleks osanud arvata, et ma tegema hakkan. Aga samas nii vajalik. Tegin need ilmselt eelisjärgus iseendale. Et mul oleks midagi, mis aitaks mind ka siis edasi, kui ma parasjagu pole kusagil coachingprogrammis, kuhu kuulub sadades tuhandetes inimesi üle maailma. Kui mul pole meeskonda. Kui olen aind ma ise. Ehk siis kokkuvõttes duubeldasingi iseennast aga paberil 😀
Tohutult tänulik selle programmi eest ja ülimalt uhke iseenda üle, et ma päriselt suutsin teha midagi kuus kuud ehk 182 päeva järjest – see on juba saavutus omaette!
