Kui tihti sa loed kellegi lugu ja mõtled, et see peaks olema see raske motiveeriv saavutamislugu, aga ikkagi tundub kuidagi liiga lihtne?
Ûks asi on see, et teiste lood tunduvadki kõrvaltvaadates lihtsad.
Ise asja sees olles, tunduvad probleemid suuremad, ületamatumad ja laetud emotsioonidega, mis selge pildi nägemist takistavad.
Kōrvalt teisi vaadates ilmselt tihti tead, et ta peaks tegema seda ja seda ja mis seal ikka nii rasket on? Hakka lihtsalt tegema!
Mõistmata, et see inimene ilmselt ise ka teab, mis ta tegema peaks, aga ei suuda ennast kokku võtta. No ja sama on ka meie endiga.
Enamus juhtudel on takistuseks just mõtteviis.
Enda peas on sada võimalikku varianti ja hirmu, mis kõik võib valesti minna. Ja seda räâgitakse endale nii usutavalt. Kunagi lugesin, et muretsemine on negatiivne palvetamine. Kui sa päriselt usud, et kõik ilmselt läheb halvasti, siis tavaliselt lâhebki.
Ja vastupidi.
Kõik algab sellest, kuidas sa mõtled.
Kui sa usud, et asjad saavad minna paremaks, lahendused on olemas, siis hakkad tegutsema. Tegutsemise järel tulevad tulemused! Alati tulevad!
Võib-olla esimese hooga ei tule need, mida soovisid, aga see annab sulle õppetunni, kuidas teha teisiti, paremini ja julguse proovida edasi. Oled juba tegutsemise faasis. Enam ei passi mugavustsoonis.
Naljakas, et selle nimi üldse mugavustsoon on. Enamasti on mugavustsoon koht, kus ei olda eluga rahul, aga midagi muuta tundub liiga hirmus ja vaevanõudev. Lihtsam on olla edasi samamoodi ja rääkida endale seda ilusamaks, sest tegelt nii hull ju polegi? Kuni jälle on.
Ei tundu ju eriti “mugav”? Tsooni osaga olen nõus 
Teine asi on see, et lugu justkui räägitakse, aga ilustatud kujul. Olin sellises olukorras ja hopsti, kõik lahenes.
Kõige paremad näited on alati kaalulangetamise lood, näiteks: “Olin 20kg ülekaalus ja liitusin kavaga ja näed, saavutasin sellise ja sellise tulemuse.”
Naeratavad peegliselfied jõusaalis ja salatipildid. Lisaks: “Kui mina suutsin, suudad sina ka!”
Ja jääbki mulje, et lihtne! Kuni ise tegema hakkad.
Vähesed jagavad seda, milline see algus tegelikult oli.
Kui raske on koogi asemel porgand valida. Kui raske on sundida ennast sinna jõusaali, sest tulemusi veel ei näe? Kui ebaõiglane see kõik tundub ja kui palju lihtsamalt tuleb see kõigil teistel.
Ehk seda päris audentset lugu koos kõigi emotsioonide, tunnete ja mõtetega jagavad väga vähesed.
Aga lugusid jagatakse koguaeg ja igas kanalis. Ja need mõjutavad meid rohem, kui me esmapilgul arvata oskame.
Mulle alati meeldib piiluda sinna avaliku kihi alla. Nii inimestes kui ka ettevõtetes.
Milline mõtteviis on tegelikult sellel inspireerival inimesel? Kuidas ja mida ta mōtleb, enne kui asub tegutsema? Kuidas ta tegutseb? Sest tulemused on alles see jäämäe tipp. See osa on enamasti kõigile nähtav ja see on ka see, mille põhjal tehakse järeldusi ja pannakse hinnanguid.
Ettevõtetega samamoodi.
Konsultatsioone tehes ma alati tahan aru saada, mis ettevõttega päriselt toimub? Millised on omavahelised suhted ja millised on tegelikult ettevõtte mured? Mis toimub jäämäe selle osaga, mis on vee all?
Turunduse kaudu võime väga ilusa pildi maalida, aga tihti unustatakse ära, et inimesed ettevõtte sees, on samamoodi justkui turunduskanalid. Iga inimene suhtleb väljaspool tööd veel vàhemalt 5 inimesega ja eestlaste üks peamisi omavahelisi jututeemasid on tööl toimuv.
Pika jutu mōte on see, et kõik saab alguse mōtlemisest.
Nii indiviidi kui ka ettevõtte tasandil. Kui baas on korras, siis on õigeid kasutoovamaid tegevusi teha palju lihtsam.
Kui sa ise oled endaga aus, tead, mida ja miks sa tahad ning teed igapäevaselt läbimōeldud samme, et jōuda parema tulemuseni, siis need tulemused ei jää tulemata. Vastasel juhul võidki jääda võrdlema ja teisi eemalt vaatama.
Sama ka ettevõttes. Kui ettevõtte sees tegutsetakse igapäevaselt selle suunas, et see oleks tore koht iga töötaja jaoks, siis ilusad turundussõnumid on ainult boonus. Ettevõtte kultuur lihtsalt õhkub vâljapoole.
On väga lihtne múüa midagi, millesse sa ise usud.
Kõik kokku on üks suur tervik ja iga muutus algab inimesest endast. Teiste lugusid on tore (ja ka vajalik) inspiratsiooni saamiseks ja ideede leidmiseks jälgida, aga nendest võivad saada ka suurimad takistused. Oleneb, kuidas sa neid protsessid.
Kas sa kasutad teiste inimeste lugusid, et nendest õppida või näed ainult lõpptulemust?
Loeb ka see, kelle lugusid sa vaatad. Kuuluvad need lood kellegile, kellele vaatad alt üleş ja kelle sarnaseks tahaksid saada? Kas oled sellisel juhul valmis ka neid samme tegema, et sellesse kohta jõuda?
Mina enda puhul olen täheldanud, et suvalised edulood mind pigem ei motiveeri. Kui endal on raske aeg, siis aitab kõige paremini kõigest eemaldumine, et saada aru, mida, miks ja kuidas mina tahan teha. Saan oma fookuse tagasi. Kui sinna juurde panen veel mõne inspireeriva (ja ausa!) eduloo, siis aitab see üsna kiirelt ree peale tagasi. Mitte ükski ettevõtja pole esimesest päevast peale kõike õigesti teinud – kuigi tihtipeale just selline mulje jäetaksegi 😉
Ära unusta, et mitte keegi ei ole sina, ega tee asju nii nagu sina neid teed. Isegi kui paljud teevad juba sarnast asja. Sina oled eriline sinu enda pärast ja tegutsema hakkasid, sest teised ei teinud seda nii, nagu sina oleksid tahtnud teha.
Ainult sina ise saad oma loo kirjutada, olgu teiste lood sulle inspiratsiooniks.
Kui sa oled üks nendest, kelle teiste lood tekitavad pigem rasket tunnet või endal pole nii selgelt visiooni, siis kindlasti saad abi minu koostatud kaardipakist, mille leiad siit.
